long time no see

Päris pikk aeg möödas juba eelmisest postitusest. Põhjuseks see, et tegevust on üpriski palju olnud. Kõvasti tööd nädala sees ja nädalavahetusega mängisin väikese vingerpussi. Nagu te armsad lugejad teate, et mul laup ja esmaspäev vaba. See nv vahetasin pühapäeva ka vabaks ja nautisin seda kolme päevast puhkust. Megasuperduper mõnus.

Kolmapäeval (19.06) käisime ära klubis mis on ehitatud koobastesse. Nägi välja megalahe, me gusta. Järgmisel päeval tööd teha oli muidugi ikka jõhkralt pahapaha, kuid palju vett heastas olukorra ja polnud häda kedagi. Pilte tegime ka.

selline nägi klubi välja õuest

Neljap reede rügasin tööd. Laupäeva hommikul v noh lõunast randa ja päevitama. Päike andis mõnusalt kuuma ja käisime matkamas ka. 

 väike awsm laguun, vesi megasinine.

päevitus gone wild

Rannas anti mulle teada, et nii õhtul on minek ja ei mingit muud juttu. Mis või kuhu, seda ei teadnud. Veidi uurides, siis tegu oli Full moon partyga, mis toimus Binibeckas. Kohalikelt uurides sain teada, et pidu on awsm ning et kindlasti peab seal ära käima. Mõeldud tehtud, läksime sinna, pidu toimus avatud alas, ehk katust peakohal polnud, muusika oli hea ning rahvast palju. Keito ja Annika olid samuti seal oma töökaaslastega. Moos, paar uut sõpra juures. Nagu seni kombeks on olnud, siis ikka tekivad uued tuttavad kohalike seas samuti. Seekord siis saime Ivani ja Davidiga sõpradeks. Kiftid kutid. Seega peale seda pidu me koju ei läinud, kuna kell oli juba üpriski hommik, siis enamus kohad siin on kinni. Kuid... kuid Grill Mahonis on avatud ja see muusika mida sealt kuulda sai, oh god, mucho gusto. Ikka väga head house tuli seal ja kõik tantsisid ja vägev. Koju jõudsime vist 7 paiku. Oli kift.

Pühapäeva hommik algas minujaoks kell 15:30 koos peavalu ja kuiva suuga. Väike trick tip teile sõbrad, vahet pole palju Menorcal joote, sama halb on hommikuti olla, naljakas. Kuid see selleks, teil olid jaanid, meil oli Saint Joani päev. Sellega koos algas ka Fiesta, pidu mis käib läbi kõikide linnade ning alustades Ciutadellast. Seega võtsime suuna sinna poole, peavalust sain lõpuks lahti ning trippisime sinna poole. Esmalt pidime saama party bussile Saint Luisi, hädavaevu jõudsime õigeks ajaks, maha jäädes oleks järgmist bussi pidanud u 2h ootama, poleks väga lahe olnud. Bussisõidul nägime saare kõrgeimat tippu ja palju ilusat loodust. Bussijuht lasi ikka korralikult peeneks, rahvas laulis ja see SEBE sarnane buss lendas mägistel teedel justkui Märtin omal ajal. Lõpuks kohale jõudes, mõtlesime, et wtf. Kohalike sõnul pidi Fiesta ajaks kogunema üle 40 000 inimese igalt poolt. Mallorcalt, sisemaalt jne. Esmamulje oli, et inimesi üldse pole, aga kui me edasi jõudsime siis läks asi hulluks, see on jälle asi mida peab ise kogema. Rahvas karjub täiest jõust, naisi loobitakse õhku, mingeid jooke lendab, tekkis kohe võrdlus mingi mässuga kuskil palestiinas vms. Ühesõnaga päris loco värk, aga kindlasti väärt nägemist. Kuna Getter kolmapäeval klubist tulles oma telefoni kohaliku autosse unustas, siis pidime Sergiga (kohalik, kes meid kolmap öösel koju sõidutas.) kokku saama, peale pikki otsinguid leidsime ta üles, saime telefoni. Ei osanud esmapilgul miskit peale hakata, tiksusime lihtsalt ringi ja lõpuks läksime Space clubi. Ütleme nii, et muusika oli vägev, klubi oli lahe ja rahvast oli palju. Klubis saime Madisega kokku, väiksed muljed ja siis pidime liikuma hakkama, kuna mõtlesime, et lähme 3'se bussi peale. Tagasi kõndides loobusime juba mõttest näha Triinu ja Mariat. Kuid siiski, saatus soosis meid sel hetkel ja kõndisime neil nina alt läbi, vaatasin Mariale otsa ja siis tahtsin edasi kõndida, aga sain murdosa sekundi pärast aru, et niiiiiimoooodi joppas. Megatore oli Miat näha, kõvad kallid ja veidi juttu. Siis pidime siiski edasi liikuma ja panimegi kodupoole ära. Koju jõudsime 6 paiku ja siis unne. 

ehk siis selline oli minu jaanipäev

Loodan, et te kõik mu head ja parimad sõbrad pole mind ära unustanud ja et jaanidel ka minu eest mõne pitsi võtsite. Palju lollusi ja lapsikusi tegite, millest hea muljetada on. Tänane päev läheb vedelemise alla, et uueks töönädalaks entusiasmi koguda.

Stay tuned!

Kaks ööd Dinky baaris veedetud. Esimesel õhtul ei jätnud töö mulle mingit sümpaatset muljet. Olin lihtsalt vaarikas ja baarman Kadem (kirjapilti ei tea) absoluutselt ei usaldanud mind. Ei lubanud arveldada ega midagi. Algul oli koomiline, kuid mida aeg edasi, seda rohkem närvi see ajas. Ootasin kuna see õhtu lõpuks läbi saab. Lõpetasin kell 1 ja siis sain baari poolt ühe bombada (kohalik traditsiooniline jook, gin + Fanta lemon, norm vikat). Tunnike kaks veel kohapeal ja siis koju minekut, kuna laupäev oli vaba siis polnud muret.
Teisel õhtul läksin vabast päevast tööle, päev oli küll vaba, kuid lubatud sai, et lähen, siis ei hakanud midagi hädaldama ka. Tööle minnes juba tundsin, et kurat üldse ei taha minna. Võrreldes mu õige tööga Las Palmerases on see ikka jube kelts ja tuju järjest langes. Üks põhjus on kindlasti ka see, et hispaania keel pole selge, aru saad, aga kui nad räägivad kiiresti, siis on võimatu aru saada. Tööle jõudes vaatas vastu tühjus, mõned penskarid ja muud midagi. Veidi ajapärast tuli Nejc (mu toakaaslane) ja austria neiud sinna. Olemine läks tiba lõbusamaks. Tööd sain ka rohkem teha ja tuju oli palju parem. Kokkuvõtvalt siis esmamulje oli petlik ning kuna suvehooaeg algab Juulis, siis võib seal veel kõvat möllu saada, hetkel pole veel kindel, kas pakkumise tulles võtan selle vastu või mitte, kuna plusse ja miinuseid on palju, aga see selleks.
Täna Siesta ajal sai rannas käidud, lõpuks sai näha ka tiba nooremat rahvast rannamõnusid nautimas. Nii häbi kui seda tunnistada ka pole, siis tegin täna alles oma esimese supluse. Vesi oli parasjagu soe, õnneks mitte supp nagu kodumaal kombeks on. Vesi soolane, laine vastik, mere värk.

Stay tuned!

Oujee. Ma loodan, et te olete sisimas ja hingepõhjani kadedad ja solvunud, sest mul on jälle head uudised. Täna tuli Sonia minu juurde ja ütles, et ma kuulsin, et sa oskad hästi oma asju jne. Täna ja homme õhtul oleks vaja sind Dinky baari tööle, oleksid nõus? Hell yeah, ilmselgelt nõus. Seega täna ja homme veedan öösel aega Dinky baaris tööd tehes. Paco ütles mulle peale seda, et mul võib jopata ja saangi sinna tööle. How great is that!

Stay tuned!

Tegelt jäi ennem midagi tähtsat siiski ära. Paar päeva tagasi olin buffe's ja koristasin laudu. Neljane laud, kus istusid umbes neljakümnendates naised. Võtsin sealt paar tühja taldrikut ära ja kuulsin naisi omavahel rääkivat "Do you like it soft or hard", ma ei suutnud ennast tagasi hoida ja sammu eemale astudes purskasin kõva häälega naerma, naersin veel kuskil viis minutit köögis.

Nonii, paar päeva jälle möödas. Hetkel on üpriski vähe inimesi hotellis, seega ka tööd vähem ja tühja passimist tööl kole palju. Mõnes mõttes mõnus lebo, aga samas aeg venib nii jubedalt. Mängin trumme kappide peal ja seisan niisama. Töökaaslaste kohapealt on seis sama, ülikõva, palju nalja ja keele õppimist. Tööd on kõik selged, mõned uued joogid tulevad vahepeal, aga see on ainult esimesel korral võõras.

Haigusest niipalju, et omapäraste rohtudega sai tervis korda tehtud. Tee, mesi ja Jägermeister. Väike köha on veel, aga peamine koledus on seest välja saadud.

Kõik on hea tore, hetkel ei oskagi midagi kosta. A ja ilmad on läinud soojaks stabiilne 30 kraadi, päike ja jutud. Muy bien!

Stay tuned!

Muy bien!

Head uudised taaskord vallutamas mu meeli. Sain õhtul teada terve suve graafiku. Iga esmaspäev ja laupäev, saate te kallid sõbrad aru, et iga laupäev on mul vaba. Mitte kellelgi teisel, vaid minul. Teeb kohe meele heaks. Täna sain nii hommikusest kui õhtusest vahetusest pool tundi varem koju. Üha enam hakkab see süsteem siin meeldima. Töökaaslaseid sooviks ka veelkord kiita, sest lahedamaid ilmselt ei leiaks ühestki kollektiivist. Vahet pole, et enamus on vanemad kui mu isa, kuid siiski. Tüübid viskavad päev otsa nalja, õpetavad keelt mulle ja muljetavad niisama maast ja ilmast.

Okei, tegelt pole päris kõik lilleline ja tore. Kuna täna oli väga tuuline ilm ja kuna mina töötan avatud baaris, siis tõmbas tuul mind korralikult läbi. Pea paks ja köha ka, päris halb. Loodame, et mõnda muud suguhaigust peale köha ei tule ja saan varsti terveks.

Stay tuned!

Laupäevane vaba päev.

Reede õhtul siis sai külastatud Dinky baari, mis kahjuks juba kell 2 kinni pannakse. Koht oli iseenesest täitsa kift, kuna seltskond oli hea. Baari sulgedes, ütles Michel, et kas ma tulen Mahoni temaga. Ilmselgelt vastasin jaatavalt. Mõeldud tehtud, suund Mahoni ja party all night. Käisime klubis, mille nime ma ei vaadanud. Mahoni sadamas on 3 ööklubi kõik üksteise kõrval. See kus meie käisime, polnud just väga suur, kuid lahe ikka. Muusika oli 99% awsm, mõni hispaania arusaamatu lugu sattus ka vahele, kuid kohalike jaoks oli see megahea lugu. Kas asi oli vales päevas nagu Michel ütles või ongi moeks, et klubis on 90% mehi ja 10% naisi, päris nigel, aga okei. Koju saabusin kuskil enne 7't veidi ning äratus oli kell 11.

Hommikul kolkis Getter mu ukse taga nii kaua, kuni ma üles ärkasin. Esialgne plaan oli Mahoni ja siis edasi randa.Alustasime Burger kingis, väike pohmaka amps. Lõpetasime terve päeva Mahonis trippides ja veits poode külastades. Tegime ühe mõnusa turistitripi ka, nimelt käisime praamiga sõitmas ning avastasime veidi Mahoni. Päris kift oli, kui pohmeelo välja arvata. Päevitasin endale mõnusa maika selga, aitäh päike!

Selline lahe ferry oli ning nägime Mahoni rikkaimat rajooni, sick!

Stay tuned!

Kasutasin täna siestat asjalikult, käisime rannas. 14:30-19:30 pole vist paha "lõuna".

Selline siis meie tagasihoidlik rannake on, tegelt on liiva ka, kuid kuna peale seda oli vaja tööle minna, siis ei viitsinud liiva sees püherdada. Päike oli kuum, vesi külm. Kusjuures, pole siiani veel ujumas käinud. Ei istu see külmas vees hulpimine mulle. Loodan, et varsti ikka vesi ka soojemaks läheb ning siis saab juba esimese supluse ka ära teha. Fun fact, eelmine nädal oli seal samas kaheksajalg olnud ning mingi dude püüdis selle kinni kätega ja siis lõi teda kaks korda rusikaga pähe nii, et ajud voolasid laiali. Päris karm.

Tööpäeva lõpus ütles Juan, et ma võin 30 mintsa varem jalga lasta, et mul on õhtul vaja pidu panna. Ning ütles, et näeme Dinky baaris. Nii see siis lähebki homme siis kokkuvõtte fiestast + vaba päeva tuleb kasutada hästi, seega randa minek.

Stay tuned!

Nonii, nädal saarel on möödas. Emotsioon on hea ning töö meeldib nagu ka eelmistes kirjutistest välja lugeda võib. Kerge väsimus on sees, kuid edaspidi hakkavad vabad päevad olema kahe kaupa, hetkel siis 4-5 päeva tööl ja 2 päeva vaba. Ei oskagi öelda, kumb vahetus mulle rohkem meeldib, kas minna kella 13 tööle või iis hommikul 9. Mõlemal omad plussid ja miinused, kuid 9 minna, siis on siesta palju pikem (14:30-19:30) ja varem saab töölt lahti ka (22:30, muidu 24). Ilmad on ka soojemaks läinud ja forecasti vaadates ( https://www.google.ee/search?q=weather+in+menorca&rlz=1C1KMZB_enEE512EE512&oq=weat&aqs=chrome.2.0j57j59j0j62l2.2625j0&sourceid=chrome&ie=UTF-8 ) tõotab heaks minna.

Selline vaade on mul tööpäeviti. Alkoholist pilti ei viitsinud teha, kuna teie, kallid eestlased näete seda palju ja rohkemgi veel. Rumm, viin ja gin, seda mida all inclusive inimesed juua saavad) on 30% ning hispaania oma toodang, pole veel mekkinud seda kraami. Õlu mida jagan on Estrella, päris arvestatav õll (5,4%). Enne praktika algust anti kätte reeglid, kus kõige muu hulgas oli ka, et tööl alkoholi tarbida ei tohi. Astusin üle piiri, kuna teised ka joovad, lihtsalt avalikult ei tohi juua. Päevas mõni Shandy (õlu ja sprite) ei tee küll liiga ja teeb isegi erksamaks. Õhkkond tööl on muutunud veel vabamaks ning Micheli ja Renega saab kõvasti nalja teha. Baarmanina lähen inimestele hästi peale, päris kihv, täna kui buffe restoranis tellimusi võtsin, siis üks vanem härrasmees hõikas üle saali, et tema tahab parima baarmani käest jooke saada, wipiduu, klemm oli vastu kõrvu kohe. Üleüldiselt saan palju kiita nii töötajatelt kui klientidelt, is nice. Rene ja Michel aitavad mul hispaania keelt ka õppida, ütlevad midagi ja siis tõlgivad, jääb ikka meelde küll.

Reedel avatakse Dinky bar, mis on meie küla parim koht kus rahvas käib napsitamas. Avamise puhul saame vist kõik kokku siin, feeling good. Baaris meil kõigil soodustused, kuna me oleme sama firma all tööl. Homme ilmselt ka vaba päev ning siis peab ju miskit tegema, päeval randa kindlasti, et väike tan peale saada ja siis esimene pidu saarel? Eks näis.

Suur tänu kõigile lugejatele! Tore on näha, et teie huvi minu tegemiste vastu nii suur on. :)

Stay tuned amigos!

Tulin just osakonna koosolekult, mis oli tegelikult koolitus tööohutuse kohta. 45 mintsa hispaania keelset juttu. Õnneks oli video ka, niiet sain aru küll. Üsna loogilised asjad kõik. Käisin hotelli kõrval jõusaalis ka, pisike, kuid ajab asja ära küll. Hinnad on ka töötajatele magusad, 20€ kuu.

Stay tuned!

Heade uudiste Esmaspäev

Nonii, tööpäev on läbi ja homme on mu esimene vaba päev. Milline kergendus! Pole harjunud 9 tundi päevas püsti seisma, seega jalad on üpris väsinud. Kuid siiski olen kõigega rahul. Päev ise oli ilus, taaskord palju kiituseid ja mitmeid "no tan rápido" (Mitte nii kiiresti). Hispaanlased on üpris laisad mulle tundub või on nad lihtsalt targad ja ei rabele ringi. Mingi hotelli ninad käisid ka mu tööd vaatamas ja seletasid midagi hispaania keeles. Päeva lõpus ütles Juan, et homme 11:30 pean kokku saama hotelli juhtkonnaga või midagi sellist. Loodan sealt häid uudiseid nagu "Hea töö saad rohkem tangu" või midagi sellist. Nali naljaks.

Peale homset kohtumist siis ilmselt randa lebosse ja väike tan peale. Jõusaal on täpselt hotelli kõrval, homme uurin ka selle järgi, palju oma töötajatele hinnad on. San Luises on kuu hind 50€ ja päris sellist pappi välja ei viitsi käia. Michel küll ütles, et kui meil ajad klapivad võib ta mind kaasa võtta, kuid ilmselt kasutan hotelli lähedal asuvat jõukat. Loodetavasti on teine vaba päev neljapäeval ning siis koos teistega Punta Primasse, mis on siit 6km ning kus asub saare kiidetuim rand. Lets hope for the best. Hispaania keel hakkab ka juba vaikselt külge ning püüan seda võimalikult palju kasutada ja õppida "little by little" nagu Rene ütles.

Stay tuned!

Meanwhile on the island...

Sel ajal kui teised saare peal ringi hullavad ja suve naudivad, naudin mina tööd. Täheldasin täna seda, et mind ei köidagi niiväga see, et ma kuskil soojamaa saarel olen, vaid see, et mulle tõesti see töö meeldib. Siinkohal tahaks aplausi teha mu lemmikjuuksur Marisele, kes mulle nii vinge soengu tegi, et inimesed kiidavad pidevalt seda.

Muidu ringi jalutades näeb hästi palju väikese sõrme suuruseid sisaliku poisse, kuid see kutt oli pildistamist väärt. Tegelt pildistasin sellepärast, et ta meeldis mulle ja ma oleks ta hea meelega kaasa võtnud, aga ta ütles, et tal väga kiire ning et mõni teiene kord ehk.

Õhtuse vahetuse lõpetasin 23:30 ning homme hommikul pean olema tööl kell 9. Not that cool anymore, aga pole lugu. Nädala sees pidi tööd palju vähem olema ning Antonio ütles, et homme peame restorani ja baari vahel jooksma ning mitut ametit korraga pidama. "Everyday the same" ehk siis iga päev on sama tegevus samal ajal, kas siis baar, restoran või siis laudade korrastamine ümber basseini. Esimesed vabad päevad on ilmselt kolmapäev ja neljapäev ning Paco (Las Palmerase boss) ütles, et nädalavahetused vabad pole, kuna siis on nii palju tööd, et kõik peavad kohal olema, aga esmaspäevast reedeni saab vabasid päevi.

Hommikul jätsin rannaskäigu vahele, kuna ei viitsinud üksi trippida, kui vabad päevad on kolmapäev ja neljapäev, siis on kindel minek, kuna Liis on samuti vaba ning siis saab ehk pilte ka rannast ja minust ja puudest ja põõsastest jnejne, nagu turistid ikka, seniks aga nautige Eestimaa soojaid ilmasid, sest meil hakkab ka varsti suvi ja siis ei hakka me midagi võrdlema.

Stay tuned!

Väheke veel esimesest päevast

Dear Diary...
Hetkel võin ametlikult öelda, et see töö mis ma õhtuses vahetuses tegin on mu lemmik. Terve aja baaris, palju kokse ja palju rõõmsaid kliente. Üks vanem härrasmees küsis mult peale jookide saamist "Do you work out?" ma ütlesin et jep, siis ta ütles, et on näha jah, keep up the good work. Lisaks küsiti "Are you Irish?" mille peale ma kajakat pidin kinni hoidma. Üldiselt peeti mind inglaseks ning kiideti nii töös kui ka keeles. Seega super positiivne tunne on sees. Õhtune vahetus lõppes tunnike varem kui pidi, ehk siis 23. Baari Toni ütles mulle, et homme kella tuleksin kella 13ks, kuid teine eestlane, kes koos minuga Las Palmerases töötab peab tulema 12ks, how cool is that. Töötajate toidud on super head ja neid on nii palju, et pean ennast tagasi hoidma, sest muidu randa ei roni. Meile näidati ka shortcut, kust kaudu on tee tööle poole lühem. Enne seda tegime ikka ropu ringi ja pidime mäest üles ronima, nüüd sile maa otse hotelli, me gusto.

Kassa süsteem on ka üpris selge juba ning tööga saan kiirelt hakkama, joogid on ka selged ning tean kust, kuidas ja kuna viia. Ühesõnaga täiesti rahul oma eluga hetkel. Muidugi suur miinus on see, et igatsen Eesti naisi (ühte eriti), ilusaid naisi, siin olen näinud ühte või kahte. Nii et, kui tahate siia naisi tulla otsima siis peaks teie maitse olema 40+ and ugly.

Homme hommikul plaanin varem üles tõusta nii, et hommikusöögi saaks süüa ning siis plaan randa trippida, ehk saab seal paar tundi olla ning siis juba uuesti tööle.

Saty tuned!

Esimene tööpäev

Selline outfit siis igapäevaselt

Pool tööpäeva seljataga ja tunne on hea. Päeva alustasin kohe baari letitaga koos laheda kutiga, kelle nime ma ei mäleta. Alguses hakkasin kohe kiirelt tööle, siis öeldi mulle, et kus sul kiire on, tee rahulikult sa alles jõudsid. Seda mainiti veel paar korda. Teenindasin kui vaja, tegin kokse, jäätist müüsin, tavalisi jooke ja vedasin jooke külmkappi. Sain ka esimese kiituse kliendilt, et 1. päev praktikal ja tuleb väga hästi välja ja ma tubli oleks. Restorani töötajad on väga sõbralikud. Renee, üks half asian kutt oskas ilusti inglise keelt ja temaga sai juttu aetud. Rääkis, kes on "mother of gays" (üks kokkadest) ja tegi igast nalja veel. Tööl õlli juua ei või, vähemalt hetkel veel. Lõunasöögi ajal võtsin inimestel joogi tellimusi ning koristasin laudu. Pärast poleerisime kahvleid ja nuge ja kuivatasime klaase. Peale seda saime korraliku lõunasöögi ka ise. Nüüd SIESTAAA ja kella 19 tagasi tööle.

Kokk Toni on tsill 40 aastates vana, tüübil koguaeg keep smile ja naerab kõva häälega. Käib mööda kööki ringi ja kui mind näeb, siis "Señor fuerte" (Härra tugev). Renee elab Mahonis, mis on üks suuremaid linnu saarel, uurin temalt kus trenni saab teha ja kus pidu saab teha.

Toakaaslane ütles, et mingi neidis oli talle öelnud, et meie linnas ikkagist on liivaga rand, how great is that.

Üleüldse, siin hinnatakse klienditeenindaja ametit väga. Inimesed on tohutult viisakad ja kannatlikud. Võrreldes Eestiga on siin klienditeenindaja siiski hea amet, mitte alandlik nagu Eestis. 

Stay tuned!