kaks kuud

Hola amigos! ¿Que tal? 

Loodan, et teil on kõik superhüper samamega kui minul, sest kuu ajapärast tulen tagasi kodumaale. Hetkel ei tahaks kuidagi tagasi tulla. Stabiilne 35 kraadi, basseinid ja ilusad rannad on vist ära hellitanud. Eesti külm vihmane, sitt suusailm ei kutsu väga.

Aga okei, mis ma ikka tühja pläran. Kaks kuud mu õnnelikust tripist on läbi. Kes siis ei tea veel, siis poole Juuli pealt vahetati mu töökoht ära. Töötan nüüd Dinky baaris, seal kus paar proovipäeva tegin. Alguses ei olnud väga vaimustatud sellest, kuid selleks päeavks olid olukorrad juba muutunud, sest iga õhtu seal käies olin tuttav juba kõigi töötajatega ja hispaania keelega pole ka nii suuri raskusi enam.

Ühesõnaga töötan nüüd 18:00 kuni 02:00 või siis 19:00 kuni 03:00. Üpris tavaline on see, et kui tööpäev lõppeb, siis tasuta joogid tööjuurest sisse ja kuskile pittu. Hetkel toimub hästi palju fiestasid, need on traditsioonilised igaastased peod. Igas linnas toimub üks, seega on hea minna peale tööd edasi. Töö meeldib väga, kuna ma nii "ilus, tore ja osav" olen, siis töötan mina ainult baaris, sest ma händlin seal asju kõige kiiremini ja joogid on ka selged. Teised ratsutavad trayga ringi, kuigi see ka minujaoks mingi probleem pole. Õpin nüüd ka "Flair Bartendingut" ehk siis seda kõrgema klassi pudeliloopimist. Edeneb hästi, aga harjutama peab. Ülemustega saan mega hästi läbi, ühega saab lollusi teha, teisega saab napsu teha ja siis koos peole minna. Me gusto mucho! Tööl räägin teistega peamiselt hispaania keeles, nemad minuga ka, seega pole mul valikut. Samas mulle sobib ka, sest kuidas ma muidu õpin. Ühesõnaga on mu tööülesanneteks nüüd kõik jookide seonduv, a jah klaase pean ka pesumasinasse panema ja välja võtma.

 Päeval on hea rahulik

Õhtuti teeme pidu, DJ ja kõik jutud

Kuna töö algab alles kell 18, siis on minujaoks iga päev vaba päev, kahjuks olen ma, aga laisk. Samas on andeks antav, kuna 6-7 magama saades ei ole mõistlik alati 11 üles tõusta. Kuid siiski vahest peab seda ka tegema, nagu eile. Käisime kolmes erinevas rannas ja siis edasi tööle. Väga vägev oli, hüppasime kaljult, ujusime ja nautisime õlle. Pilte hetkel pole, kuid Annika kaameras on neid palju, seega varuge kannatust, koju tulen siis näete rohkem pilte, kel soovi on.

 Son Tomas

 Cala Galdana

Cala Mitjana

Paljude asjadega on kahjuks nii, et see mis ma räägin või pildistan ei väljenda pooltki seda, mida ma tegelikult kogen ja näen siin. Kuid nädal tagasi käisime Es Castelli fiestal, pole vist elus ühtegi nii hullu pidu näinud. Muusika oli vägev, inimesed tantsisid tänavatel, kõik olid purjus ja lihtsalt nautisid pidu. Eestis oleks mingi 40 inimest haiglasse pekstud, sest nii on lahe pidutseda ju. Siin pole sellist asja. See nädalavahetus, ehk siis 2.-4. august toimub fiesta S'algaris, ehk siis linnas, kus ma elan, töötan ja magan. Kõik kolm päeva pean küll tööl olema, kui selles pole midagi halba, sest tippi ilmselt tuleb rohkem, üks ekstra tund ja samas peale tööd on hea peole ka trippida.

Sain esimest korda meduusilt neeti kah. Pisikese suraka õnneks, öösel pimedas meres ujumas käies võib nii juhtuda. See eest, Getter sai järgmisel päeval kolm sõrmepikkust jurakat jalgevahele. Tunnen ennast õnnelikuna, hihi.

Pole pikka aega kirjutanud, seega mõte ei jookse, aga püüan nüüd viimasel kuul teid rohkem asjadega kursis hoida. A muideks, Annika tehtud pildid läksid suht pekki. 

Stay tuned!

Rait

Üx q

Hola mi amigos!
Ma loodan, et teil on kõik hästi ja sujub suurepäraselt. Kätte on jõudnud siis see aeg, kus tuleks teha väike kokkuvõte esimese kuu kohta.

Positiivne:

1. Hispaania keele õppimine. Hetkel olen juba see, kes teistele tõlgib kui nad aru ei saa. Rääkimisega on veel raskusi, kuid üldiselt saan aru, mitte küll kõigest, aga iga päevaga aina paremini.
2. Töö on selge. Nüüd juba nädal aega õpetaja rollis olnud, seega olen väga rahul, et sain nii kähku süsteemi selgeks. 
3. Uued sõbrad/tuttavad. Kuna siin hotellis, kus me elame on kuskil 30 praktikanti, siis paraku neid tutvusi tekib. Väga palju uusi toredaid inimesi olen kohanud, lisaks praktikantidele olen sõbrunenud ka kohalike kuttidega. 
4. Inglise keel on paranenud. Inglastelt kiitust saada nende emakeele rääkimise eest on päris hea.
5. Uute kohtade nägemine. Pole küll nii palju kui mõni teine ringi trippinud, kuid siiski näinud päris palju ja päris vägevaid asju. Paljude kohtadega on see, et seda sõnadesse panna on üpris võimatu.
6. Parim kollektiiv ever. Ma ei jõua seda ausalt ära kiita, see lihtsalt on midagi nii erilist. Samas teeb see meele kurvaks küll, et kui mõelda Eestis töötatud ajale, siis sellist meeskonda ma pole näinud, veel vähem kuulnud kelleltki, kuidas kokk, kes inglise keelt ei oska laulab inglise keeles. Ise on kuskil 50 kanti ja teeb Pitbulli järgi ja tantsib ringi. Kõik teised samamoodi, ülimalt positiivsed ja hea huumorimeelega. Awsm.
7. Kogu oma energia suunamine töösse. Poleks uskunud, et töö nii meeldima hakkab, et teen hea meelega seda tööd, eks hommikul ikka on peale paari tundi und, et "Oh my god, ma ei taha juu", kuid peale kohvi on juba hea olla.
8. Michelil on minuga samal päeval vaba. Ehk siis laupäev, hakkame ringi trippima. Moos elu, me gusto!

(punktid on suvalises järjekorras)

Negatiivne: 

ei oskagi siia otseselt punkte tuua. Kõige negatiivsem asi ongi ilmselt see, et päev on kahjuks ikka 24h pikk ning ajanappus on pidevalt probleemiks. Öösel 4 magama, hommikul 8 üles. Elu nõuab ohvreid, kuid tegelt ma ei kurda. See ka, et ma olen ainus, kellel on vabad päevad eraldi mitte järjest, kuna Paco ütles, et ta ei saa mulle kahte päeva järjest panna. Nüüd uue neiu tulles, kes on loll kui saapatald ja saamatu, sai tema Reede ja Laupäeva vabaks. Nii kuni suve lõpuni. Ta on kohal olnud umbes nädala ja ta on, vabandage väljenduse pärast, kõhukinnisuse sitahäda. Punnita, mis sa punnitad ta matsu ei jaga.

Suurimad kordaminekud:

Suurimaks kordaminekuks peangi seda ilmselt, et saan vabalt tööd teha, ilma et peaksin koguaeg abi otsima. Üha rohkem saan vaba voli, kuidas ja mida teha. Keele ja suhtlusringkonna areng.

Suurimad põrumised/äpardused:

*Ptui, ptui, ptui* üle vasaku õla, kuid otseselt mingeid põrumisi ja äpardusi polegi olnud. 4 klaasi korraga ära lõhkuda, on ilmselt kõige suurem neist. Paar tassi ja taldrikud, kuid mitte ühtegi asja klientide ees, seega win!

Kellele korda läheb ja huvitab, siis tagasi Tallinna saabun 2. September 11:30. Lilled õlled võite kaasa võtta, kui vastu tulete. Sünnipäeva pean ka, aga seda juba kunagi hiljem.

Parimatest parimat teile, mu kallid sõbrad!

Stay tuned!

long time no see

Päris pikk aeg möödas juba eelmisest postitusest. Põhjuseks see, et tegevust on üpriski palju olnud. Kõvasti tööd nädala sees ja nädalavahetusega mängisin väikese vingerpussi. Nagu te armsad lugejad teate, et mul laup ja esmaspäev vaba. See nv vahetasin pühapäeva ka vabaks ja nautisin seda kolme päevast puhkust. Megasuperduper mõnus.

Kolmapäeval (19.06) käisime ära klubis mis on ehitatud koobastesse. Nägi välja megalahe, me gusta. Järgmisel päeval tööd teha oli muidugi ikka jõhkralt pahapaha, kuid palju vett heastas olukorra ja polnud häda kedagi. Pilte tegime ka.

selline nägi klubi välja õuest

Neljap reede rügasin tööd. Laupäeva hommikul v noh lõunast randa ja päevitama. Päike andis mõnusalt kuuma ja käisime matkamas ka. 

 väike awsm laguun, vesi megasinine.

päevitus gone wild

Rannas anti mulle teada, et nii õhtul on minek ja ei mingit muud juttu. Mis või kuhu, seda ei teadnud. Veidi uurides, siis tegu oli Full moon partyga, mis toimus Binibeckas. Kohalikelt uurides sain teada, et pidu on awsm ning et kindlasti peab seal ära käima. Mõeldud tehtud, läksime sinna, pidu toimus avatud alas, ehk katust peakohal polnud, muusika oli hea ning rahvast palju. Keito ja Annika olid samuti seal oma töökaaslastega. Moos, paar uut sõpra juures. Nagu seni kombeks on olnud, siis ikka tekivad uued tuttavad kohalike seas samuti. Seekord siis saime Ivani ja Davidiga sõpradeks. Kiftid kutid. Seega peale seda pidu me koju ei läinud, kuna kell oli juba üpriski hommik, siis enamus kohad siin on kinni. Kuid... kuid Grill Mahonis on avatud ja see muusika mida sealt kuulda sai, oh god, mucho gusto. Ikka väga head house tuli seal ja kõik tantsisid ja vägev. Koju jõudsime vist 7 paiku. Oli kift.

Pühapäeva hommik algas minujaoks kell 15:30 koos peavalu ja kuiva suuga. Väike trick tip teile sõbrad, vahet pole palju Menorcal joote, sama halb on hommikuti olla, naljakas. Kuid see selleks, teil olid jaanid, meil oli Saint Joani päev. Sellega koos algas ka Fiesta, pidu mis käib läbi kõikide linnade ning alustades Ciutadellast. Seega võtsime suuna sinna poole, peavalust sain lõpuks lahti ning trippisime sinna poole. Esmalt pidime saama party bussile Saint Luisi, hädavaevu jõudsime õigeks ajaks, maha jäädes oleks järgmist bussi pidanud u 2h ootama, poleks väga lahe olnud. Bussisõidul nägime saare kõrgeimat tippu ja palju ilusat loodust. Bussijuht lasi ikka korralikult peeneks, rahvas laulis ja see SEBE sarnane buss lendas mägistel teedel justkui Märtin omal ajal. Lõpuks kohale jõudes, mõtlesime, et wtf. Kohalike sõnul pidi Fiesta ajaks kogunema üle 40 000 inimese igalt poolt. Mallorcalt, sisemaalt jne. Esmamulje oli, et inimesi üldse pole, aga kui me edasi jõudsime siis läks asi hulluks, see on jälle asi mida peab ise kogema. Rahvas karjub täiest jõust, naisi loobitakse õhku, mingeid jooke lendab, tekkis kohe võrdlus mingi mässuga kuskil palestiinas vms. Ühesõnaga päris loco värk, aga kindlasti väärt nägemist. Kuna Getter kolmapäeval klubist tulles oma telefoni kohaliku autosse unustas, siis pidime Sergiga (kohalik, kes meid kolmap öösel koju sõidutas.) kokku saama, peale pikki otsinguid leidsime ta üles, saime telefoni. Ei osanud esmapilgul miskit peale hakata, tiksusime lihtsalt ringi ja lõpuks läksime Space clubi. Ütleme nii, et muusika oli vägev, klubi oli lahe ja rahvast oli palju. Klubis saime Madisega kokku, väiksed muljed ja siis pidime liikuma hakkama, kuna mõtlesime, et lähme 3'se bussi peale. Tagasi kõndides loobusime juba mõttest näha Triinu ja Mariat. Kuid siiski, saatus soosis meid sel hetkel ja kõndisime neil nina alt läbi, vaatasin Mariale otsa ja siis tahtsin edasi kõndida, aga sain murdosa sekundi pärast aru, et niiiiiimoooodi joppas. Megatore oli Miat näha, kõvad kallid ja veidi juttu. Siis pidime siiski edasi liikuma ja panimegi kodupoole ära. Koju jõudsime 6 paiku ja siis unne. 

ehk siis selline oli minu jaanipäev

Loodan, et te kõik mu head ja parimad sõbrad pole mind ära unustanud ja et jaanidel ka minu eest mõne pitsi võtsite. Palju lollusi ja lapsikusi tegite, millest hea muljetada on. Tänane päev läheb vedelemise alla, et uueks töönädalaks entusiasmi koguda.

Stay tuned!

Kaks ööd Dinky baaris veedetud. Esimesel õhtul ei jätnud töö mulle mingit sümpaatset muljet. Olin lihtsalt vaarikas ja baarman Kadem (kirjapilti ei tea) absoluutselt ei usaldanud mind. Ei lubanud arveldada ega midagi. Algul oli koomiline, kuid mida aeg edasi, seda rohkem närvi see ajas. Ootasin kuna see õhtu lõpuks läbi saab. Lõpetasin kell 1 ja siis sain baari poolt ühe bombada (kohalik traditsiooniline jook, gin + Fanta lemon, norm vikat). Tunnike kaks veel kohapeal ja siis koju minekut, kuna laupäev oli vaba siis polnud muret.
Teisel õhtul läksin vabast päevast tööle, päev oli küll vaba, kuid lubatud sai, et lähen, siis ei hakanud midagi hädaldama ka. Tööle minnes juba tundsin, et kurat üldse ei taha minna. Võrreldes mu õige tööga Las Palmerases on see ikka jube kelts ja tuju järjest langes. Üks põhjus on kindlasti ka see, et hispaania keel pole selge, aru saad, aga kui nad räägivad kiiresti, siis on võimatu aru saada. Tööle jõudes vaatas vastu tühjus, mõned penskarid ja muud midagi. Veidi ajapärast tuli Nejc (mu toakaaslane) ja austria neiud sinna. Olemine läks tiba lõbusamaks. Tööd sain ka rohkem teha ja tuju oli palju parem. Kokkuvõtvalt siis esmamulje oli petlik ning kuna suvehooaeg algab Juulis, siis võib seal veel kõvat möllu saada, hetkel pole veel kindel, kas pakkumise tulles võtan selle vastu või mitte, kuna plusse ja miinuseid on palju, aga see selleks.
Täna Siesta ajal sai rannas käidud, lõpuks sai näha ka tiba nooremat rahvast rannamõnusid nautimas. Nii häbi kui seda tunnistada ka pole, siis tegin täna alles oma esimese supluse. Vesi oli parasjagu soe, õnneks mitte supp nagu kodumaal kombeks on. Vesi soolane, laine vastik, mere värk.

Stay tuned!

Oujee. Ma loodan, et te olete sisimas ja hingepõhjani kadedad ja solvunud, sest mul on jälle head uudised. Täna tuli Sonia minu juurde ja ütles, et ma kuulsin, et sa oskad hästi oma asju jne. Täna ja homme õhtul oleks vaja sind Dinky baari tööle, oleksid nõus? Hell yeah, ilmselgelt nõus. Seega täna ja homme veedan öösel aega Dinky baaris tööd tehes. Paco ütles mulle peale seda, et mul võib jopata ja saangi sinna tööle. How great is that!

Stay tuned!

Tegelt jäi ennem midagi tähtsat siiski ära. Paar päeva tagasi olin buffe's ja koristasin laudu. Neljane laud, kus istusid umbes neljakümnendates naised. Võtsin sealt paar tühja taldrikut ära ja kuulsin naisi omavahel rääkivat "Do you like it soft or hard", ma ei suutnud ennast tagasi hoida ja sammu eemale astudes purskasin kõva häälega naerma, naersin veel kuskil viis minutit köögis.

Nonii, paar päeva jälle möödas. Hetkel on üpriski vähe inimesi hotellis, seega ka tööd vähem ja tühja passimist tööl kole palju. Mõnes mõttes mõnus lebo, aga samas aeg venib nii jubedalt. Mängin trumme kappide peal ja seisan niisama. Töökaaslaste kohapealt on seis sama, ülikõva, palju nalja ja keele õppimist. Tööd on kõik selged, mõned uued joogid tulevad vahepeal, aga see on ainult esimesel korral võõras.

Haigusest niipalju, et omapäraste rohtudega sai tervis korda tehtud. Tee, mesi ja Jägermeister. Väike köha on veel, aga peamine koledus on seest välja saadud.

Kõik on hea tore, hetkel ei oskagi midagi kosta. A ja ilmad on läinud soojaks stabiilne 30 kraadi, päike ja jutud. Muy bien!

Stay tuned!