kaks kuud

Hola amigos! ¿Que tal? 

Loodan, et teil on kõik superhüper samamega kui minul, sest kuu ajapärast tulen tagasi kodumaale. Hetkel ei tahaks kuidagi tagasi tulla. Stabiilne 35 kraadi, basseinid ja ilusad rannad on vist ära hellitanud. Eesti külm vihmane, sitt suusailm ei kutsu väga.

Aga okei, mis ma ikka tühja pläran. Kaks kuud mu õnnelikust tripist on läbi. Kes siis ei tea veel, siis poole Juuli pealt vahetati mu töökoht ära. Töötan nüüd Dinky baaris, seal kus paar proovipäeva tegin. Alguses ei olnud väga vaimustatud sellest, kuid selleks päeavks olid olukorrad juba muutunud, sest iga õhtu seal käies olin tuttav juba kõigi töötajatega ja hispaania keelega pole ka nii suuri raskusi enam.

Ühesõnaga töötan nüüd 18:00 kuni 02:00 või siis 19:00 kuni 03:00. Üpris tavaline on see, et kui tööpäev lõppeb, siis tasuta joogid tööjuurest sisse ja kuskile pittu. Hetkel toimub hästi palju fiestasid, need on traditsioonilised igaastased peod. Igas linnas toimub üks, seega on hea minna peale tööd edasi. Töö meeldib väga, kuna ma nii "ilus, tore ja osav" olen, siis töötan mina ainult baaris, sest ma händlin seal asju kõige kiiremini ja joogid on ka selged. Teised ratsutavad trayga ringi, kuigi see ka minujaoks mingi probleem pole. Õpin nüüd ka "Flair Bartendingut" ehk siis seda kõrgema klassi pudeliloopimist. Edeneb hästi, aga harjutama peab. Ülemustega saan mega hästi läbi, ühega saab lollusi teha, teisega saab napsu teha ja siis koos peole minna. Me gusto mucho! Tööl räägin teistega peamiselt hispaania keeles, nemad minuga ka, seega pole mul valikut. Samas mulle sobib ka, sest kuidas ma muidu õpin. Ühesõnaga on mu tööülesanneteks nüüd kõik jookide seonduv, a jah klaase pean ka pesumasinasse panema ja välja võtma.

 Päeval on hea rahulik

Õhtuti teeme pidu, DJ ja kõik jutud

Kuna töö algab alles kell 18, siis on minujaoks iga päev vaba päev, kahjuks olen ma, aga laisk. Samas on andeks antav, kuna 6-7 magama saades ei ole mõistlik alati 11 üles tõusta. Kuid siiski vahest peab seda ka tegema, nagu eile. Käisime kolmes erinevas rannas ja siis edasi tööle. Väga vägev oli, hüppasime kaljult, ujusime ja nautisime õlle. Pilte hetkel pole, kuid Annika kaameras on neid palju, seega varuge kannatust, koju tulen siis näete rohkem pilte, kel soovi on.

 Son Tomas

 Cala Galdana

Cala Mitjana

Paljude asjadega on kahjuks nii, et see mis ma räägin või pildistan ei väljenda pooltki seda, mida ma tegelikult kogen ja näen siin. Kuid nädal tagasi käisime Es Castelli fiestal, pole vist elus ühtegi nii hullu pidu näinud. Muusika oli vägev, inimesed tantsisid tänavatel, kõik olid purjus ja lihtsalt nautisid pidu. Eestis oleks mingi 40 inimest haiglasse pekstud, sest nii on lahe pidutseda ju. Siin pole sellist asja. See nädalavahetus, ehk siis 2.-4. august toimub fiesta S'algaris, ehk siis linnas, kus ma elan, töötan ja magan. Kõik kolm päeva pean küll tööl olema, kui selles pole midagi halba, sest tippi ilmselt tuleb rohkem, üks ekstra tund ja samas peale tööd on hea peole ka trippida.

Sain esimest korda meduusilt neeti kah. Pisikese suraka õnneks, öösel pimedas meres ujumas käies võib nii juhtuda. See eest, Getter sai järgmisel päeval kolm sõrmepikkust jurakat jalgevahele. Tunnen ennast õnnelikuna, hihi.

Pole pikka aega kirjutanud, seega mõte ei jookse, aga püüan nüüd viimasel kuul teid rohkem asjadega kursis hoida. A muideks, Annika tehtud pildid läksid suht pekki. 

Stay tuned!

Rait

Üx q

Hola mi amigos!
Ma loodan, et teil on kõik hästi ja sujub suurepäraselt. Kätte on jõudnud siis see aeg, kus tuleks teha väike kokkuvõte esimese kuu kohta.

Positiivne:

1. Hispaania keele õppimine. Hetkel olen juba see, kes teistele tõlgib kui nad aru ei saa. Rääkimisega on veel raskusi, kuid üldiselt saan aru, mitte küll kõigest, aga iga päevaga aina paremini.
2. Töö on selge. Nüüd juba nädal aega õpetaja rollis olnud, seega olen väga rahul, et sain nii kähku süsteemi selgeks. 
3. Uued sõbrad/tuttavad. Kuna siin hotellis, kus me elame on kuskil 30 praktikanti, siis paraku neid tutvusi tekib. Väga palju uusi toredaid inimesi olen kohanud, lisaks praktikantidele olen sõbrunenud ka kohalike kuttidega. 
4. Inglise keel on paranenud. Inglastelt kiitust saada nende emakeele rääkimise eest on päris hea.
5. Uute kohtade nägemine. Pole küll nii palju kui mõni teine ringi trippinud, kuid siiski näinud päris palju ja päris vägevaid asju. Paljude kohtadega on see, et seda sõnadesse panna on üpris võimatu.
6. Parim kollektiiv ever. Ma ei jõua seda ausalt ära kiita, see lihtsalt on midagi nii erilist. Samas teeb see meele kurvaks küll, et kui mõelda Eestis töötatud ajale, siis sellist meeskonda ma pole näinud, veel vähem kuulnud kelleltki, kuidas kokk, kes inglise keelt ei oska laulab inglise keeles. Ise on kuskil 50 kanti ja teeb Pitbulli järgi ja tantsib ringi. Kõik teised samamoodi, ülimalt positiivsed ja hea huumorimeelega. Awsm.
7. Kogu oma energia suunamine töösse. Poleks uskunud, et töö nii meeldima hakkab, et teen hea meelega seda tööd, eks hommikul ikka on peale paari tundi und, et "Oh my god, ma ei taha juu", kuid peale kohvi on juba hea olla.
8. Michelil on minuga samal päeval vaba. Ehk siis laupäev, hakkame ringi trippima. Moos elu, me gusto!

(punktid on suvalises järjekorras)

Negatiivne: 

ei oskagi siia otseselt punkte tuua. Kõige negatiivsem asi ongi ilmselt see, et päev on kahjuks ikka 24h pikk ning ajanappus on pidevalt probleemiks. Öösel 4 magama, hommikul 8 üles. Elu nõuab ohvreid, kuid tegelt ma ei kurda. See ka, et ma olen ainus, kellel on vabad päevad eraldi mitte järjest, kuna Paco ütles, et ta ei saa mulle kahte päeva järjest panna. Nüüd uue neiu tulles, kes on loll kui saapatald ja saamatu, sai tema Reede ja Laupäeva vabaks. Nii kuni suve lõpuni. Ta on kohal olnud umbes nädala ja ta on, vabandage väljenduse pärast, kõhukinnisuse sitahäda. Punnita, mis sa punnitad ta matsu ei jaga.

Suurimad kordaminekud:

Suurimaks kordaminekuks peangi seda ilmselt, et saan vabalt tööd teha, ilma et peaksin koguaeg abi otsima. Üha rohkem saan vaba voli, kuidas ja mida teha. Keele ja suhtlusringkonna areng.

Suurimad põrumised/äpardused:

*Ptui, ptui, ptui* üle vasaku õla, kuid otseselt mingeid põrumisi ja äpardusi polegi olnud. 4 klaasi korraga ära lõhkuda, on ilmselt kõige suurem neist. Paar tassi ja taldrikud, kuid mitte ühtegi asja klientide ees, seega win!

Kellele korda läheb ja huvitab, siis tagasi Tallinna saabun 2. September 11:30. Lilled õlled võite kaasa võtta, kui vastu tulete. Sünnipäeva pean ka, aga seda juba kunagi hiljem.

Parimatest parimat teile, mu kallid sõbrad!

Stay tuned!

long time no see

Päris pikk aeg möödas juba eelmisest postitusest. Põhjuseks see, et tegevust on üpriski palju olnud. Kõvasti tööd nädala sees ja nädalavahetusega mängisin väikese vingerpussi. Nagu te armsad lugejad teate, et mul laup ja esmaspäev vaba. See nv vahetasin pühapäeva ka vabaks ja nautisin seda kolme päevast puhkust. Megasuperduper mõnus.

Kolmapäeval (19.06) käisime ära klubis mis on ehitatud koobastesse. Nägi välja megalahe, me gusta. Järgmisel päeval tööd teha oli muidugi ikka jõhkralt pahapaha, kuid palju vett heastas olukorra ja polnud häda kedagi. Pilte tegime ka.

selline nägi klubi välja õuest

Neljap reede rügasin tööd. Laupäeva hommikul v noh lõunast randa ja päevitama. Päike andis mõnusalt kuuma ja käisime matkamas ka. 

 väike awsm laguun, vesi megasinine.

päevitus gone wild

Rannas anti mulle teada, et nii õhtul on minek ja ei mingit muud juttu. Mis või kuhu, seda ei teadnud. Veidi uurides, siis tegu oli Full moon partyga, mis toimus Binibeckas. Kohalikelt uurides sain teada, et pidu on awsm ning et kindlasti peab seal ära käima. Mõeldud tehtud, läksime sinna, pidu toimus avatud alas, ehk katust peakohal polnud, muusika oli hea ning rahvast palju. Keito ja Annika olid samuti seal oma töökaaslastega. Moos, paar uut sõpra juures. Nagu seni kombeks on olnud, siis ikka tekivad uued tuttavad kohalike seas samuti. Seekord siis saime Ivani ja Davidiga sõpradeks. Kiftid kutid. Seega peale seda pidu me koju ei läinud, kuna kell oli juba üpriski hommik, siis enamus kohad siin on kinni. Kuid... kuid Grill Mahonis on avatud ja see muusika mida sealt kuulda sai, oh god, mucho gusto. Ikka väga head house tuli seal ja kõik tantsisid ja vägev. Koju jõudsime vist 7 paiku. Oli kift.

Pühapäeva hommik algas minujaoks kell 15:30 koos peavalu ja kuiva suuga. Väike trick tip teile sõbrad, vahet pole palju Menorcal joote, sama halb on hommikuti olla, naljakas. Kuid see selleks, teil olid jaanid, meil oli Saint Joani päev. Sellega koos algas ka Fiesta, pidu mis käib läbi kõikide linnade ning alustades Ciutadellast. Seega võtsime suuna sinna poole, peavalust sain lõpuks lahti ning trippisime sinna poole. Esmalt pidime saama party bussile Saint Luisi, hädavaevu jõudsime õigeks ajaks, maha jäädes oleks järgmist bussi pidanud u 2h ootama, poleks väga lahe olnud. Bussisõidul nägime saare kõrgeimat tippu ja palju ilusat loodust. Bussijuht lasi ikka korralikult peeneks, rahvas laulis ja see SEBE sarnane buss lendas mägistel teedel justkui Märtin omal ajal. Lõpuks kohale jõudes, mõtlesime, et wtf. Kohalike sõnul pidi Fiesta ajaks kogunema üle 40 000 inimese igalt poolt. Mallorcalt, sisemaalt jne. Esmamulje oli, et inimesi üldse pole, aga kui me edasi jõudsime siis läks asi hulluks, see on jälle asi mida peab ise kogema. Rahvas karjub täiest jõust, naisi loobitakse õhku, mingeid jooke lendab, tekkis kohe võrdlus mingi mässuga kuskil palestiinas vms. Ühesõnaga päris loco värk, aga kindlasti väärt nägemist. Kuna Getter kolmapäeval klubist tulles oma telefoni kohaliku autosse unustas, siis pidime Sergiga (kohalik, kes meid kolmap öösel koju sõidutas.) kokku saama, peale pikki otsinguid leidsime ta üles, saime telefoni. Ei osanud esmapilgul miskit peale hakata, tiksusime lihtsalt ringi ja lõpuks läksime Space clubi. Ütleme nii, et muusika oli vägev, klubi oli lahe ja rahvast oli palju. Klubis saime Madisega kokku, väiksed muljed ja siis pidime liikuma hakkama, kuna mõtlesime, et lähme 3'se bussi peale. Tagasi kõndides loobusime juba mõttest näha Triinu ja Mariat. Kuid siiski, saatus soosis meid sel hetkel ja kõndisime neil nina alt läbi, vaatasin Mariale otsa ja siis tahtsin edasi kõndida, aga sain murdosa sekundi pärast aru, et niiiiiimoooodi joppas. Megatore oli Miat näha, kõvad kallid ja veidi juttu. Siis pidime siiski edasi liikuma ja panimegi kodupoole ära. Koju jõudsime 6 paiku ja siis unne. 

ehk siis selline oli minu jaanipäev

Loodan, et te kõik mu head ja parimad sõbrad pole mind ära unustanud ja et jaanidel ka minu eest mõne pitsi võtsite. Palju lollusi ja lapsikusi tegite, millest hea muljetada on. Tänane päev läheb vedelemise alla, et uueks töönädalaks entusiasmi koguda.

Stay tuned!

Kaks ööd Dinky baaris veedetud. Esimesel õhtul ei jätnud töö mulle mingit sümpaatset muljet. Olin lihtsalt vaarikas ja baarman Kadem (kirjapilti ei tea) absoluutselt ei usaldanud mind. Ei lubanud arveldada ega midagi. Algul oli koomiline, kuid mida aeg edasi, seda rohkem närvi see ajas. Ootasin kuna see õhtu lõpuks läbi saab. Lõpetasin kell 1 ja siis sain baari poolt ühe bombada (kohalik traditsiooniline jook, gin + Fanta lemon, norm vikat). Tunnike kaks veel kohapeal ja siis koju minekut, kuna laupäev oli vaba siis polnud muret.
Teisel õhtul läksin vabast päevast tööle, päev oli küll vaba, kuid lubatud sai, et lähen, siis ei hakanud midagi hädaldama ka. Tööle minnes juba tundsin, et kurat üldse ei taha minna. Võrreldes mu õige tööga Las Palmerases on see ikka jube kelts ja tuju järjest langes. Üks põhjus on kindlasti ka see, et hispaania keel pole selge, aru saad, aga kui nad räägivad kiiresti, siis on võimatu aru saada. Tööle jõudes vaatas vastu tühjus, mõned penskarid ja muud midagi. Veidi ajapärast tuli Nejc (mu toakaaslane) ja austria neiud sinna. Olemine läks tiba lõbusamaks. Tööd sain ka rohkem teha ja tuju oli palju parem. Kokkuvõtvalt siis esmamulje oli petlik ning kuna suvehooaeg algab Juulis, siis võib seal veel kõvat möllu saada, hetkel pole veel kindel, kas pakkumise tulles võtan selle vastu või mitte, kuna plusse ja miinuseid on palju, aga see selleks.
Täna Siesta ajal sai rannas käidud, lõpuks sai näha ka tiba nooremat rahvast rannamõnusid nautimas. Nii häbi kui seda tunnistada ka pole, siis tegin täna alles oma esimese supluse. Vesi oli parasjagu soe, õnneks mitte supp nagu kodumaal kombeks on. Vesi soolane, laine vastik, mere värk.

Stay tuned!

Oujee. Ma loodan, et te olete sisimas ja hingepõhjani kadedad ja solvunud, sest mul on jälle head uudised. Täna tuli Sonia minu juurde ja ütles, et ma kuulsin, et sa oskad hästi oma asju jne. Täna ja homme õhtul oleks vaja sind Dinky baari tööle, oleksid nõus? Hell yeah, ilmselgelt nõus. Seega täna ja homme veedan öösel aega Dinky baaris tööd tehes. Paco ütles mulle peale seda, et mul võib jopata ja saangi sinna tööle. How great is that!

Stay tuned!

Tegelt jäi ennem midagi tähtsat siiski ära. Paar päeva tagasi olin buffe's ja koristasin laudu. Neljane laud, kus istusid umbes neljakümnendates naised. Võtsin sealt paar tühja taldrikut ära ja kuulsin naisi omavahel rääkivat "Do you like it soft or hard", ma ei suutnud ennast tagasi hoida ja sammu eemale astudes purskasin kõva häälega naerma, naersin veel kuskil viis minutit köögis.

Nonii, paar päeva jälle möödas. Hetkel on üpriski vähe inimesi hotellis, seega ka tööd vähem ja tühja passimist tööl kole palju. Mõnes mõttes mõnus lebo, aga samas aeg venib nii jubedalt. Mängin trumme kappide peal ja seisan niisama. Töökaaslaste kohapealt on seis sama, ülikõva, palju nalja ja keele õppimist. Tööd on kõik selged, mõned uued joogid tulevad vahepeal, aga see on ainult esimesel korral võõras.

Haigusest niipalju, et omapäraste rohtudega sai tervis korda tehtud. Tee, mesi ja Jägermeister. Väike köha on veel, aga peamine koledus on seest välja saadud.

Kõik on hea tore, hetkel ei oskagi midagi kosta. A ja ilmad on läinud soojaks stabiilne 30 kraadi, päike ja jutud. Muy bien!

Stay tuned!

Muy bien!

Head uudised taaskord vallutamas mu meeli. Sain õhtul teada terve suve graafiku. Iga esmaspäev ja laupäev, saate te kallid sõbrad aru, et iga laupäev on mul vaba. Mitte kellelgi teisel, vaid minul. Teeb kohe meele heaks. Täna sain nii hommikusest kui õhtusest vahetusest pool tundi varem koju. Üha enam hakkab see süsteem siin meeldima. Töökaaslaseid sooviks ka veelkord kiita, sest lahedamaid ilmselt ei leiaks ühestki kollektiivist. Vahet pole, et enamus on vanemad kui mu isa, kuid siiski. Tüübid viskavad päev otsa nalja, õpetavad keelt mulle ja muljetavad niisama maast ja ilmast.

Okei, tegelt pole päris kõik lilleline ja tore. Kuna täna oli väga tuuline ilm ja kuna mina töötan avatud baaris, siis tõmbas tuul mind korralikult läbi. Pea paks ja köha ka, päris halb. Loodame, et mõnda muud suguhaigust peale köha ei tule ja saan varsti terveks.

Stay tuned!

Laupäevane vaba päev.

Reede õhtul siis sai külastatud Dinky baari, mis kahjuks juba kell 2 kinni pannakse. Koht oli iseenesest täitsa kift, kuna seltskond oli hea. Baari sulgedes, ütles Michel, et kas ma tulen Mahoni temaga. Ilmselgelt vastasin jaatavalt. Mõeldud tehtud, suund Mahoni ja party all night. Käisime klubis, mille nime ma ei vaadanud. Mahoni sadamas on 3 ööklubi kõik üksteise kõrval. See kus meie käisime, polnud just väga suur, kuid lahe ikka. Muusika oli 99% awsm, mõni hispaania arusaamatu lugu sattus ka vahele, kuid kohalike jaoks oli see megahea lugu. Kas asi oli vales päevas nagu Michel ütles või ongi moeks, et klubis on 90% mehi ja 10% naisi, päris nigel, aga okei. Koju saabusin kuskil enne 7't veidi ning äratus oli kell 11.

Hommikul kolkis Getter mu ukse taga nii kaua, kuni ma üles ärkasin. Esialgne plaan oli Mahoni ja siis edasi randa.Alustasime Burger kingis, väike pohmaka amps. Lõpetasime terve päeva Mahonis trippides ja veits poode külastades. Tegime ühe mõnusa turistitripi ka, nimelt käisime praamiga sõitmas ning avastasime veidi Mahoni. Päris kift oli, kui pohmeelo välja arvata. Päevitasin endale mõnusa maika selga, aitäh päike!

Selline lahe ferry oli ning nägime Mahoni rikkaimat rajooni, sick!

Stay tuned!

Kasutasin täna siestat asjalikult, käisime rannas. 14:30-19:30 pole vist paha "lõuna".

Selline siis meie tagasihoidlik rannake on, tegelt on liiva ka, kuid kuna peale seda oli vaja tööle minna, siis ei viitsinud liiva sees püherdada. Päike oli kuum, vesi külm. Kusjuures, pole siiani veel ujumas käinud. Ei istu see külmas vees hulpimine mulle. Loodan, et varsti ikka vesi ka soojemaks läheb ning siis saab juba esimese supluse ka ära teha. Fun fact, eelmine nädal oli seal samas kaheksajalg olnud ning mingi dude püüdis selle kinni kätega ja siis lõi teda kaks korda rusikaga pähe nii, et ajud voolasid laiali. Päris karm.

Tööpäeva lõpus ütles Juan, et ma võin 30 mintsa varem jalga lasta, et mul on õhtul vaja pidu panna. Ning ütles, et näeme Dinky baaris. Nii see siis lähebki homme siis kokkuvõtte fiestast + vaba päeva tuleb kasutada hästi, seega randa minek.

Stay tuned!

Nonii, nädal saarel on möödas. Emotsioon on hea ning töö meeldib nagu ka eelmistes kirjutistest välja lugeda võib. Kerge väsimus on sees, kuid edaspidi hakkavad vabad päevad olema kahe kaupa, hetkel siis 4-5 päeva tööl ja 2 päeva vaba. Ei oskagi öelda, kumb vahetus mulle rohkem meeldib, kas minna kella 13 tööle või iis hommikul 9. Mõlemal omad plussid ja miinused, kuid 9 minna, siis on siesta palju pikem (14:30-19:30) ja varem saab töölt lahti ka (22:30, muidu 24). Ilmad on ka soojemaks läinud ja forecasti vaadates ( https://www.google.ee/search?q=weather+in+menorca&rlz=1C1KMZB_enEE512EE512&oq=weat&aqs=chrome.2.0j57j59j0j62l2.2625j0&sourceid=chrome&ie=UTF-8 ) tõotab heaks minna.

Selline vaade on mul tööpäeviti. Alkoholist pilti ei viitsinud teha, kuna teie, kallid eestlased näete seda palju ja rohkemgi veel. Rumm, viin ja gin, seda mida all inclusive inimesed juua saavad) on 30% ning hispaania oma toodang, pole veel mekkinud seda kraami. Õlu mida jagan on Estrella, päris arvestatav õll (5,4%). Enne praktika algust anti kätte reeglid, kus kõige muu hulgas oli ka, et tööl alkoholi tarbida ei tohi. Astusin üle piiri, kuna teised ka joovad, lihtsalt avalikult ei tohi juua. Päevas mõni Shandy (õlu ja sprite) ei tee küll liiga ja teeb isegi erksamaks. Õhkkond tööl on muutunud veel vabamaks ning Micheli ja Renega saab kõvasti nalja teha. Baarmanina lähen inimestele hästi peale, päris kihv, täna kui buffe restoranis tellimusi võtsin, siis üks vanem härrasmees hõikas üle saali, et tema tahab parima baarmani käest jooke saada, wipiduu, klemm oli vastu kõrvu kohe. Üleüldiselt saan palju kiita nii töötajatelt kui klientidelt, is nice. Rene ja Michel aitavad mul hispaania keelt ka õppida, ütlevad midagi ja siis tõlgivad, jääb ikka meelde küll.

Reedel avatakse Dinky bar, mis on meie küla parim koht kus rahvas käib napsitamas. Avamise puhul saame vist kõik kokku siin, feeling good. Baaris meil kõigil soodustused, kuna me oleme sama firma all tööl. Homme ilmselt ka vaba päev ning siis peab ju miskit tegema, päeval randa kindlasti, et väike tan peale saada ja siis esimene pidu saarel? Eks näis.

Suur tänu kõigile lugejatele! Tore on näha, et teie huvi minu tegemiste vastu nii suur on. :)

Stay tuned amigos!

Tulin just osakonna koosolekult, mis oli tegelikult koolitus tööohutuse kohta. 45 mintsa hispaania keelset juttu. Õnneks oli video ka, niiet sain aru küll. Üsna loogilised asjad kõik. Käisin hotelli kõrval jõusaalis ka, pisike, kuid ajab asja ära küll. Hinnad on ka töötajatele magusad, 20€ kuu.

Stay tuned!

Heade uudiste Esmaspäev

Nonii, tööpäev on läbi ja homme on mu esimene vaba päev. Milline kergendus! Pole harjunud 9 tundi päevas püsti seisma, seega jalad on üpris väsinud. Kuid siiski olen kõigega rahul. Päev ise oli ilus, taaskord palju kiituseid ja mitmeid "no tan rápido" (Mitte nii kiiresti). Hispaanlased on üpris laisad mulle tundub või on nad lihtsalt targad ja ei rabele ringi. Mingi hotelli ninad käisid ka mu tööd vaatamas ja seletasid midagi hispaania keeles. Päeva lõpus ütles Juan, et homme 11:30 pean kokku saama hotelli juhtkonnaga või midagi sellist. Loodan sealt häid uudiseid nagu "Hea töö saad rohkem tangu" või midagi sellist. Nali naljaks.

Peale homset kohtumist siis ilmselt randa lebosse ja väike tan peale. Jõusaal on täpselt hotelli kõrval, homme uurin ka selle järgi, palju oma töötajatele hinnad on. San Luises on kuu hind 50€ ja päris sellist pappi välja ei viitsi käia. Michel küll ütles, et kui meil ajad klapivad võib ta mind kaasa võtta, kuid ilmselt kasutan hotelli lähedal asuvat jõukat. Loodetavasti on teine vaba päev neljapäeval ning siis koos teistega Punta Primasse, mis on siit 6km ning kus asub saare kiidetuim rand. Lets hope for the best. Hispaania keel hakkab ka juba vaikselt külge ning püüan seda võimalikult palju kasutada ja õppida "little by little" nagu Rene ütles.

Stay tuned!

Meanwhile on the island...

Sel ajal kui teised saare peal ringi hullavad ja suve naudivad, naudin mina tööd. Täheldasin täna seda, et mind ei köidagi niiväga see, et ma kuskil soojamaa saarel olen, vaid see, et mulle tõesti see töö meeldib. Siinkohal tahaks aplausi teha mu lemmikjuuksur Marisele, kes mulle nii vinge soengu tegi, et inimesed kiidavad pidevalt seda.

Muidu ringi jalutades näeb hästi palju väikese sõrme suuruseid sisaliku poisse, kuid see kutt oli pildistamist väärt. Tegelt pildistasin sellepärast, et ta meeldis mulle ja ma oleks ta hea meelega kaasa võtnud, aga ta ütles, et tal väga kiire ning et mõni teiene kord ehk.

Õhtuse vahetuse lõpetasin 23:30 ning homme hommikul pean olema tööl kell 9. Not that cool anymore, aga pole lugu. Nädala sees pidi tööd palju vähem olema ning Antonio ütles, et homme peame restorani ja baari vahel jooksma ning mitut ametit korraga pidama. "Everyday the same" ehk siis iga päev on sama tegevus samal ajal, kas siis baar, restoran või siis laudade korrastamine ümber basseini. Esimesed vabad päevad on ilmselt kolmapäev ja neljapäev ning Paco (Las Palmerase boss) ütles, et nädalavahetused vabad pole, kuna siis on nii palju tööd, et kõik peavad kohal olema, aga esmaspäevast reedeni saab vabasid päevi.

Hommikul jätsin rannaskäigu vahele, kuna ei viitsinud üksi trippida, kui vabad päevad on kolmapäev ja neljapäev, siis on kindel minek, kuna Liis on samuti vaba ning siis saab ehk pilte ka rannast ja minust ja puudest ja põõsastest jnejne, nagu turistid ikka, seniks aga nautige Eestimaa soojaid ilmasid, sest meil hakkab ka varsti suvi ja siis ei hakka me midagi võrdlema.

Stay tuned!

Väheke veel esimesest päevast

Dear Diary...
Hetkel võin ametlikult öelda, et see töö mis ma õhtuses vahetuses tegin on mu lemmik. Terve aja baaris, palju kokse ja palju rõõmsaid kliente. Üks vanem härrasmees küsis mult peale jookide saamist "Do you work out?" ma ütlesin et jep, siis ta ütles, et on näha jah, keep up the good work. Lisaks küsiti "Are you Irish?" mille peale ma kajakat pidin kinni hoidma. Üldiselt peeti mind inglaseks ning kiideti nii töös kui ka keeles. Seega super positiivne tunne on sees. Õhtune vahetus lõppes tunnike varem kui pidi, ehk siis 23. Baari Toni ütles mulle, et homme kella tuleksin kella 13ks, kuid teine eestlane, kes koos minuga Las Palmerases töötab peab tulema 12ks, how cool is that. Töötajate toidud on super head ja neid on nii palju, et pean ennast tagasi hoidma, sest muidu randa ei roni. Meile näidati ka shortcut, kust kaudu on tee tööle poole lühem. Enne seda tegime ikka ropu ringi ja pidime mäest üles ronima, nüüd sile maa otse hotelli, me gusto.

Kassa süsteem on ka üpris selge juba ning tööga saan kiirelt hakkama, joogid on ka selged ning tean kust, kuidas ja kuna viia. Ühesõnaga täiesti rahul oma eluga hetkel. Muidugi suur miinus on see, et igatsen Eesti naisi (ühte eriti), ilusaid naisi, siin olen näinud ühte või kahte. Nii et, kui tahate siia naisi tulla otsima siis peaks teie maitse olema 40+ and ugly.

Homme hommikul plaanin varem üles tõusta nii, et hommikusöögi saaks süüa ning siis plaan randa trippida, ehk saab seal paar tundi olla ning siis juba uuesti tööle.

Saty tuned!

Esimene tööpäev

Selline outfit siis igapäevaselt

Pool tööpäeva seljataga ja tunne on hea. Päeva alustasin kohe baari letitaga koos laheda kutiga, kelle nime ma ei mäleta. Alguses hakkasin kohe kiirelt tööle, siis öeldi mulle, et kus sul kiire on, tee rahulikult sa alles jõudsid. Seda mainiti veel paar korda. Teenindasin kui vaja, tegin kokse, jäätist müüsin, tavalisi jooke ja vedasin jooke külmkappi. Sain ka esimese kiituse kliendilt, et 1. päev praktikal ja tuleb väga hästi välja ja ma tubli oleks. Restorani töötajad on väga sõbralikud. Renee, üks half asian kutt oskas ilusti inglise keelt ja temaga sai juttu aetud. Rääkis, kes on "mother of gays" (üks kokkadest) ja tegi igast nalja veel. Tööl õlli juua ei või, vähemalt hetkel veel. Lõunasöögi ajal võtsin inimestel joogi tellimusi ning koristasin laudu. Pärast poleerisime kahvleid ja nuge ja kuivatasime klaase. Peale seda saime korraliku lõunasöögi ka ise. Nüüd SIESTAAA ja kella 19 tagasi tööle.

Kokk Toni on tsill 40 aastates vana, tüübil koguaeg keep smile ja naerab kõva häälega. Käib mööda kööki ringi ja kui mind näeb, siis "Señor fuerte" (Härra tugev). Renee elab Mahonis, mis on üks suuremaid linnu saarel, uurin temalt kus trenni saab teha ja kus pidu saab teha.

Toakaaslane ütles, et mingi neidis oli talle öelnud, et meie linnas ikkagist on liivaga rand, how great is that.

Üleüldse, siin hinnatakse klienditeenindaja ametit väga. Inimesed on tohutult viisakad ja kannatlikud. Võrreldes Eestiga on siin klienditeenindaja siiski hea amet, mitte alandlik nagu Eestis. 

Stay tuned!

1. day on island

Nonii, esimene päev on õhtusse jõudnud ning väike kokkuvõtte sellest.

Hommikul oli äratus 8 ajal, hell no, lükkasin julgelt edasi. 9 oli kohtumine Josega, kes meid politseisse viis (vähemalt tema ütles, et politseisse, tegelt see lahe vuntsidega mehike ei teadnud täpselt kuhu ta meid viib). Eesti keeles oleks selle koha nimi immigratsiooniamet, täitsime paar blanketti ning jalutasime läbi Mahoni tagasi bussi. Tagasi hotelli ning Soniaga kohtuma, kes on hotelli tööjõu ja kvaliteedi mänedžer, ajasime kõbusalt juttu, kuni ta ütles, et hei hei teil üks paber veel puudu. Kiire hommikusöök kell 12 ning tagasi Mahoni, kuna meil jäi tegemata paber, mis lubab meil palka saada. Kõik ilus tore, blankett täidetud ja siis tuli ilmsiks tõde, et ma võtsin NIA (dokument mida immigratsiooniametis tegime) koopia mitte õige dokumendi kaasa. BOOM, räige tagasilöök, kõik teised said tehtud minul oli junn püksis, vesi ahjus ja kõik need vastikud väljendid, mis näitavad kui kehvalt sul läks. Läksin siis Jose juurde, et selline mure. Tema esimene reaktsioon (Hispaania aktsendiga) God. Kuid see lahe vuntsidega mees, kes meenutab mulle Levensteini (american pies), sebis kõik jutud välja. Sain paberi tehtud koopiaga ning ta viib selle esmaspäeval sinna tagasi, et paber saaks kinnituse Booyah. Erinevalt minust siin S'algaris, pidid teised ise tegelema oma dokumentide ajamisega. Ise võtma takso, ise otsima linnast asju, mina sõitsin nagu BOWWSSS mööda linna Mercedesega ringi ning vuntsimees tõlkis mulle kõik ära, Jose you're the best. Üleüldse STAFF on väga sõbralik, tore ning abivalmis. Teised töötajad, praktikandid on ka sõbralikud ja alati on üldine viisakus (Hola, como estas?). Üldiselt inimesed küsivad, et kust sa pärit oled ja ajavad juttu. Väga suur boonus ongi Eesti ees see, et inimesed ei ole külmad, vaid täis entusiasmi, et sinuga tutvuda ja sõber olla. Nad ei tee sul vahet, kui vana, mis värvi, kui pikk, kui paks, kui homo sa oled, vaid alati Tsau, kuda läheb, jojo. Mõnus raisk.

Peale selle, et dokumendid ajatud saime, saime ka oma tööriietuse kätte. Sinine kaelusega T-särk ja viikarid, üllatavalt mugavad, hommikul teen pilti ka. Homme hommikust algab tööpäev, esimene vahetus on 12-16 siis siesta ning siis 19-24 ja siiis back to hotel. Ei oska homse kohta midagi arvata, kui raske, kui kerge, ühte tean, et minuga koos on veel üks eesti neiu.

Sain omale toakaaslase ka, Nejc (küsisin küll alguses nime, aga praegu pidin nime saamiseks küsima, kas tal on Facebook ja et kuidas ma ta nime kirjutan, how awkward) Sloveeniast kui ma ei eksi. Tüüp on tsill, oskab inglise keelt ja on sõbralik. Õues tundusin ühe Maroco lähedal elava tüübiga, kelle nimi on Buhh, ilmselt ei kirjutata nii aga ikkagi. Lisaks veel neiud Eestist kaks olid juba eile, kuid üks lisandus täna, ta nimi oli G tähega. Tuli kohale, ostis veini ja avaja ja lõhkus avaja ära, härra siit toast (loe: mina) läks sinna ja tegi  neiudele pudeli lahti.

Mekkisin ka saarel pakutavat õlut, hetke eelistus Estrella, täitsa maitsev, selle maitse saatel lõpetan päeva ning järgmine postitus tuleb ilmselt ülehomme, kuna peagi saabuv päev tuleb pikk.

Stay tuned!

Arrival

Lõpuks siis kohal. Nagu ikka ei saanud tripp kulgeda ilma sekeldusteta. Meie armsa Maria kohver jäi tänu reisifirma jamale Stockholmi maha. Menorcal üritada töötajatega inglise keeles rääkida on üpris võimatu, seega jagelesime päris pikalt kuniks lõpuks lahendusele jõuti. Paari päevaga on loodetavasti asi lahendatud ja Mia saab riided selga.

Pimedas sõitsin ka läbi linna. Mõnus, mitte väga suur, palmid tee ääres, villad basseinidega ümber ringi. Töökoht on ilus. Elama hakkan hotellis, STAFF ruumides, mis ei erine küll palju odavast motellist. Käisin pesus ka, vesi oli külm, okei võibolla kergelt leige. Kapis on 2 riidepuud. Positiivne on see, et erinevalt osadest lendleb WiFi vabalt minu tuppa.

Homme dokumente allkirjastama politseisse, ilmselt väike pistis, et siin tegeleda saaksime, no ideas. Peale seda on loodetavasti vabadus ja saab mööda linna ringi uidata ja avastada kõike lahedat. Nigel variant on vaid see, et ilmateate nädalane prognoos hotelli lobbys lubab kuni 21 kraadi sooja (ainult on ilmselt õige sõna). Kuid suvi pidi peagi tulema ja siis keevitab ilmselt kõvasti kuuma.

Enamus aega lennukis ja maal oli sisustatud. Korralik pela Keitoga.

Diskutamas saan ka käia, tunne nagu Pärnus juba.

Stay tuned!

Esimene lennukisõit!

Siin siis hoian ülevaadet oma tegemistest Menorcal, kes veel ei tea, siis olen välispraktikal 3 kuud ning tulen tagasi enamvähem oma sünnipäevaks. Praktikal olen restoranis ori või midagi taolist. Kohaks kus töötan ja elan on S'algaris Apartamentos Las Palmeras.

Sain klassikalise pildi ka lennukis tehtud, kohaga joppas. Alguses oli veits kahtlane, ei teadnud mida oodata, aga tegelt oli lebo. Mõnus kiirendus ja tripp, ühesõnaga ei erine palju bussidega Eestis sõitmisest, loksutab ja raputab ühtemoodi. Kaks lendu veel ja õhtuks oleme kohal ja siis juba hotelli ja homsest tööle.

Õhtul väike ülevaade elukohast ka.

Stay tuned!