Nonii, esimene päev on õhtusse jõudnud ning väike kokkuvõtte sellest.
Hommikul oli äratus 8 ajal, hell no, lükkasin julgelt edasi. 9 oli kohtumine Josega, kes meid politseisse viis (vähemalt tema ütles, et politseisse, tegelt see lahe vuntsidega mehike ei teadnud täpselt kuhu ta meid viib). Eesti keeles oleks selle koha nimi immigratsiooniamet, täitsime paar blanketti ning jalutasime läbi Mahoni tagasi bussi. Tagasi hotelli ning Soniaga kohtuma, kes on hotelli tööjõu ja kvaliteedi mänedžer, ajasime kõbusalt juttu, kuni ta ütles, et hei hei teil üks paber veel puudu. Kiire hommikusöök kell 12 ning tagasi Mahoni, kuna meil jäi tegemata paber, mis lubab meil palka saada. Kõik ilus tore, blankett täidetud ja siis tuli ilmsiks tõde, et ma võtsin NIA (dokument mida immigratsiooniametis tegime) koopia mitte õige dokumendi kaasa. BOOM, räige tagasilöök, kõik teised said tehtud minul oli junn püksis, vesi ahjus ja kõik need vastikud väljendid, mis näitavad kui kehvalt sul läks. Läksin siis Jose juurde, et selline mure. Tema esimene reaktsioon (Hispaania aktsendiga) God. Kuid see lahe vuntsidega mees, kes meenutab mulle Levensteini (american pies), sebis kõik jutud välja. Sain paberi tehtud koopiaga ning ta viib selle esmaspäeval sinna tagasi, et paber saaks kinnituse Booyah. Erinevalt minust siin S'algaris, pidid teised ise tegelema oma dokumentide ajamisega. Ise võtma takso, ise otsima linnast asju, mina sõitsin nagu BOWWSSS mööda linna Mercedesega ringi ning vuntsimees tõlkis mulle kõik ära, Jose you're the best. Üleüldse STAFF on väga sõbralik, tore ning abivalmis. Teised töötajad, praktikandid on ka sõbralikud ja alati on üldine viisakus (Hola, como estas?). Üldiselt inimesed küsivad, et kust sa pärit oled ja ajavad juttu. Väga suur boonus ongi Eesti ees see, et inimesed ei ole külmad, vaid täis entusiasmi, et sinuga tutvuda ja sõber olla. Nad ei tee sul vahet, kui vana, mis värvi, kui pikk, kui paks, kui homo sa oled, vaid alati Tsau, kuda läheb, jojo. Mõnus raisk.
Peale selle, et dokumendid ajatud saime, saime ka oma tööriietuse kätte. Sinine kaelusega T-särk ja viikarid, üllatavalt mugavad, hommikul teen pilti ka. Homme hommikust algab tööpäev, esimene vahetus on 12-16 siis siesta ning siis 19-24 ja siiis back to hotel. Ei oska homse kohta midagi arvata, kui raske, kui kerge, ühte tean, et minuga koos on veel üks eesti neiu.
Sain omale toakaaslase ka, Nejc (küsisin küll alguses nime, aga praegu pidin nime saamiseks küsima, kas tal on Facebook ja et kuidas ma ta nime kirjutan, how awkward) Sloveeniast kui ma ei eksi. Tüüp on tsill, oskab inglise keelt ja on sõbralik. Õues tundusin ühe Maroco lähedal elava tüübiga, kelle nimi on Buhh, ilmselt ei kirjutata nii aga ikkagi. Lisaks veel neiud Eestist kaks olid juba eile, kuid üks lisandus täna, ta nimi oli G tähega. Tuli kohale, ostis veini ja avaja ja lõhkus avaja ära, härra siit toast (loe: mina) läks sinna ja tegi neiudele pudeli lahti.
Mekkisin ka saarel pakutavat õlut, hetke eelistus Estrella, täitsa maitsev, selle maitse saatel lõpetan päeva ning järgmine postitus tuleb ilmselt ülehomme, kuna peagi saabuv päev tuleb pikk.
Stay tuned!
No comments:
Post a Comment